Loading

wait a moment

Kellele lüüakse hingekella? kirjutatud Jaan Kelder

Kelder artuleb: vana tarkus on, et alati kiputakse kriiside korral ülehindama nende lühiajalist ja alahindama pikaajalist mõju. Kinnisvara pole siin erand ja koroonakriis lihtsalt kiirendab vältimatuid muutusi.

Seetõttu võib mitmete spetsialistide augustikuu lõpu tõdemus, et elukondliku kinnisvara turg on koroonakriisis üllatavalt hästi vastu pidanud, olla enneaegne. Pelgalt numbrite alusel võiks ju nii öelda, aga ette vaadates ma ei usu, et näiteks uute korterite müügimahud eeloleval aastal jääks samasuguseks kui möödunud aastal. Tööpuuduse kasv toob kaasa ka laenuvõtjate arvu kahanemise ning need, kel on vaba raha, ei torma seda enam kõik (üüri)korterisse investeerima. Vanemad ja odavamad korterid aga võivad kriisiajal minna paremini kaubaks, nagu senine statistika ka näitab.

Koroonaviiruse ja eriolukorra mõjul on hakanud paremini müüma ka näiteks linnalähedased suvilad ja maamajad, kus sarnaste olude kordudes on kriisiaega parem üle elada kui korteris. Kas sellest saab pikemaajalisem ja laiem trend, on veel vara öelda, aga kindlasti pani 2020. a kevad tuhanded inimesed vähemalt korraks mõtlema olukorrale, kus mugavast linnaelust võib mistahes põhjusel saada lõks.

  1. aasta talv ja kevad saavad olema majanduslikult keerulised, sest lisaks koroonatalvele jäävad meil seljataha ka USA presidendivalimised, mille tulemuste selgekstegemine ja sellele järgnevad turbulentsid tõotavad ükskõik kumma kandidaadi võidu korral tulla arvestatavad. Ja maailmamajandusele on sel selge mõju. Mis kajastub ka börsidel ja üldises kindlustundes. Ka meil.

Kodutanuma teist külge vaadates on aga selge, et suurte kaubanduskeskuste turg on Tallinnas täis ja kui üldse, siis on veidi ruumi väikestele, aga mugavatele ja kiire teenindusega lähipoodidele, kust saad viie minutiga vajaliku kätte. Selles suhtes on endise Comarketi keti ost ja avamine Selver ABC nime all mõistlik samm.

Suurte kaubanduskeskuste ülemised korrused tulevad aga varem või hiljem kasutusele muul otstarbel – nii on juba juhtunud paljuski USA-s ja netikaubanduse kasvaval mõjul hakkab juhtuma ka meil. 17 kingapoodi üksteise kõrval, nagu mõni aasta tagasi ühes tuntud keskuses oli, ei ole kuigi jätkusuutlik kontseptsioon, kui nad just kõik samal ajal ka online-müügis edukad ei ole.

Veidi sarnane on olukord ka büroopindade turul – kodustöötamise kogemus on põhjalikult muutmas paljude organisatsioonide kultuuri, sest selgus, et kõik ei peagi hommikust õhtuni ninapidi kontoris koos istuma. Piisab väiksemast pinnast ja ajutistest töökohtadest, mille juures on hulgaliselt erinevas suuruses nõupidamiste ruume. Ehk siis Telia poolt ühena esimestest Eestisse toodud kontorilahendus võib muutuda üsna reeglipäraseks. Mis tähendab, et senistel büroohoonetel tuleb kõvasti pingutada, tekib arvestatavat vakantsi ning uue ehitamiseks saab kopa maasse lüüa ainult siis, kui kolmveerand hoonest on juba ette siduvate lepingutega kaetud.

Kes on Jaan Kelder?

Jaan Kelder on eraettevõtja, kes on rajanud ning haldanud nii suuremaid kui väiksemaid hooneid; reisisell, kel seljataga ligi 50 erinevat riiki kõigil mandreil; kaasalööja mitmes valdkonnas muusikast kogukonnaaktivismini.

Poliitiliselt on Kelder üsnagi tsentris, väikeste variatsioonidega – kui usaldada viimase Riigikogu valimiste eel tehtud valijakompasside määratlusi. Jaan Kelder on lisaks välja andnud mitmeid teemakohaseid publikatsioone. Võimalusel katsub Jaan Kelder Eestit ja selle inimesi aidata niikuidas oskab, on toetanud ka heategevust välismaal. Kelder peab keskkonnateemat ja sellest tulenevaid probleeme (sh. migratsiooni) oluliseks, aga loodab samas, et Eestil õnnestub vaatamata kõigele jääda siiski Eestiks. Meedias loodaks Jaan näha, et ajakirjanikel oleks rohkem meeles Juhan Peegli soovitus oma õpilastele: “Ajakirjanik sa võid olla, inimene sa pead olema.”